Ajal, mil temperatuurid langevad ning päikesevalgust aina vähemaks jääb, hakkavad inimesed rohkem haigestuma. Venemaa arst, terapeut ja õpetaja Olga Butakova, kes on oma elu pühendanud inimeste tervendamisele ja tervise osas harimisele, on kindlaks teinud 12 faktorit, mis meie immuunsust nõrgestavad ja haigestumist põhjustavad. Toome need välja mitmes osas ning alustame esimesest, ühest peamisest põhjusest:

On juba laialt teada, et stress on üks peamisi haigestumise põhjuseid. Stress paneb keha täiskiirusel tööle: tõusevad pulss ja vererõhk, aju toodab stressihormoone adrenaliini ja kortisooli, meeled on kõrgendatud.

Lühiajaline stress võib päästa eluohtlikust olukorrast, kuid pikaajaline krooniline stress võib hoopis sellise olukorra põhjustada.

Kõrgenenud pulss ja vererõhk panevad südame tööle pideva pinge all, mis soodustab erinevate südame-veresoonkonna haiguste teket, samuti riski infarkti või insuldi saamiseks. Stressihormoonid mõjutavad ka seedesüsteemi, mis võivad viia kõrvetiste ning halvemal juhul haavandite tekkeni. Ka kõhulahtisus ja -kinnisus on sageli stressiga seotud probleemid. Samuti tekitavad stressihormoonid erinevaid lihaspingeid, mis võivad ilmneda nt selja- või kaela- või peavaludena. Stress mõjutab ka nahka ja juukseid, kroonilise stressi käes vaevlevatel inimestel kipuvad juuksed välja langema, samuti võib kimbutada kõõm või ekseem ja nahk võib muutuda plekiliseks. Liigne kortisooli tase põhjustab ka ülekaalulisust, sest see hormoon soodustab rasva ladestumist kõhule.

Stress põhjustab ka nn stressisöömist, mis tähendab valdavalt ebatervislike toitude tarbimist ülemäärasel määral, tulemuseks on jällegi kaalu tõus.

Lisaks stressile mõjutavad meie organismi negatiivselt ka negatiivsed emotsioonid, mida alla surutakse. Viha kahjustab maksa ja südant; hirm neere, kopse ja magu; kurbus kahjustab meie kopse, südant ja peensoolt; depressioon ja vimm mõjuvad halvasti sapipõiele. Et negatiivsed emotsioonid meie keha ei kahjustaks, tuleb tunda alati kõike emotsioone täiel rinnal ja just siis, kui see emotsioon tekib.

Heaks võimaluseks enda vaimse tervise toetamiseks pingelisel ajal, on tarbida toidulisandeid, mis aitavad hoida aju ja närvisüsteemi terve ja tugevana.

Päevalilleseemnetest valmistatud Letsitiin on tõeliselt elutähtis ja mitmekülgne toitaine, mis vastutab peaaju ja närvisüsteemi toimimise eest, samuti soodustab see rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Sama tähtsat rolli mängib ka Omega-3 rasvhape, millel on põletikuvastane toime. Aju koosneb suures osas rasvast ja varustades keha regulaarselt kvaliteetsete rasvhapetega hoolitseme ka enda aju hea tervise eest. Kindlasti tasub kasutada ka tuntud rahustina tuntud Piparmünti, mis lõõgastab keha ja lahustab stressihormoone.