Jätkame järjejuttu, milles selgitame peamisi põhjuseid, mis inimesi haigeks teevad. Põhjused on välja selgitanud Vene arst Olga Butakova, kelle loengute põhjal koostatud raamatu abil see jutuke sünnib.
Kolmas kõige tähtsam põhjus, lisaks psühholoogiale, ehk mõtetele, mida me igapäevaselt mõtleme ning veele, mida me igapäevaselt sisse joome, on just toit, mida me igapäevaselt tarbime.
“Ei tohi süüa toitu, mis ei rikne.” – on esimesed õpetussõnad antud peatükis.
Kõik, mis on tekkinud looduslikult, peab ka mõistliku aja jooksul riknema hakkama. Viinamari peaks vedelema taldrikul 3-5 päeva ning hakkama käärima. Ostes aga kauneid viinamarju supermarketitest, võivad need seista lausa nädalaid ning näha välja sama ilusad, kui otse põõsast korjatuna.
Lisaks kasvatamisel kasutatavatele pestitsiidele ja herbitsiididele, pritsitakse ning töödeldakse paremaks säilitamiseks vilju erinevate kemikaalidega, mille mõju inimesele on vähe uuritud.
Tasub eelistada orgaaniliselt toodetud toitu ning mitte karta nt õuna, mille kallal on maiustanud õunauss.
Valkude tähtsusest meie toidulaual on räägitud palju. Tegu on ehitusmaterjaliga, mida keha kasutab uute rakkude loomiseks. Vähem räägitakse tõsiasjast, et valk hakkab lagunema juba 60 kraadi juures. Tähendab, et inimene, kes sööb ainult kõrgkuumutatud toitu, on tegelikult tõsises näljas. Kuna valk kuumutades hävib, ei saa ka organism nt grillitud lihakäntsakast mitte midagi kasulikku.
Et kindlustada enda kehale rikkalik ehitusmaterjalide varu, tasub eelistada pigem neid valguallikaid, mida võib tarbida ka toorelt või ainult kergelt kuumutatuna. Loodus pakub lisaks lihaloomadele ka maitsvaid kaunvilju, pähkleid ja vetikalisi (klorella ja spiruliina), mida iseloomustab väga kõrge valgusisaldus.
Pähklite tarbimisel tuleks neid enne söömist mõnda aega vees leotada, et nende seedimine oleks hõlpsam.
Üks hullemaid karuteeneid, mida inimene endale teha saab, on süüa palju valget suhkrut sisaldavaid toiduaineid. Sattudes meie kehasse, tõmbab suhkur rakkudest välja vee ja mineraalid ning jätab raku nälga.
Seda protsessi näeme me ilmekalt nt maasikatele suhkrut raputades – suhkur tõmbub peagi märjaks.
Seened on toit, mida peetakse lausa eestlaste rahvuslikuks aardeks. Tegelikult aga seentest muud kasu, peale nende tasuta saamise, pole. Inimese kehas nimelt puuduvad fermendid ehk seedeensüümid, mis seenevalku lõhustaks. Seente söömine pigem koormab keha.
Toit võib olla “miinusega”: halb, toksiline, kahjulik, ohtlik ja paksuksajav. Toit võib olla “plussiga”: hea toit, mis aitab meid taastada ja tervena hoida.
Kõige kergem ja odavam viis oma tervise tugevdamiseks, on lõpetada “miinusega” toitude söömine.
