Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on magneesiumi vähe, suureneb lihastes kaltsiumi sisaldus ja tulemuseks lihaskrambid. Samuti on magneesium oluline organismi verevarustuses.
Kuna spordiga tegelemisel on kõik eeltoodud funktsioonid olulised, on sportlastel väga tähtis teada oma vere magneesiumisisaldust. Ühelt poolt peaks tervislik toit küll meie organismi optimaalse magneesiumisisalduse tagama, kuid just tugevate kehaliste koormuste korral sageli nii ei ole. Sportlased kaotavad palju magneesiumi higistamisega, eriti veel kuumas kliimas. Jooksmisel tunneme järsku säärelihases krampi ja ei oska seda põhjendada. Põhjus on lihtne, sportlane vajab enam magneesiumi. Kuid magneesiumivaegusele võivad viia ka tugev stress, mõned haigused, regulaarne alkoholi tarbimine, erinevad dieedid, mõned ravimid
(kõhulahtistid, diureetikumid).
Järgnevalt mõned magneesiumivaeguse tunnused:
• lihased – lihaskrambid seljas, õlavöötmes, turjas, jalasäärtel, varvastel,
• südame piirkond – valu, südame kloppimine, rõhumistunne,
• peavalu, pearinglemine, migreen, hirmutunne, psüühilised tundlikkushäired,
• hingeldus, mäluhäired,
• seedesüsteem – iiveldus, kõhulahtisus, mao- ja soolekrambid jm.
Paljud enamlevinud toiduained – vorst, liha, rasv, suhkur – ei sisalda magneesiumi. Köögivili sisaldab magneesiumi küllaldaselt, kuid peale toiduvalmistamist enam mitte. Seepärast ongi regulaarselt spordiga tegelejatel sageli oluline magneesiumi täiendav manustamine, olgu siis toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg.
Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul.
Spordiga tegelemisel kutsuvad täiendava magneesiumivajaduse esile:
• koormuse suur maht ja intensiivsus,
• ületreening,
• ebasoodsad klimaatilised tingimused,
• ajavööndi muutused,
• magneesiumivaegus suurest higistamisest,
• toidu vähene magneesiumisisaldus,
• magneesiumi halb imendumine – toit liialt rasvane ja valgurikas.
Allikas: Axellus
