Magneesium – elutähtis mineraal, mille puudust ei tasu alahinnata
Magneesium on üks olulisemaid mineraale inimese organismis. See osaleb enam kui 300 ensümaatilises reaktsioonis, mõjutades närvi- ja lihasfunktsiooni, südametööd, vererõhu regulatsiooni ning luukoe tugevust. Ometi on magneesiumipuudus tänapäeval väga levinud – seda nii toiduainete mineraalivaesuse kui ka kehva imendumise tõttu.
Magneesiumi roll organismis
Magneesiumi üks kesksemaid ülesandeid on kaltsiumi transport rakumembraanide kaudu. Ilma piisava magneesiumi ja teiste toitainete – sealhulgas räni, D- ja K-vitamiini – abita ei saa kaltsium jõuda luukoesse. Kui kaltsiumi jääb vereringesse liigselt, võib see ladestuda veresoonte seintele, põhjustades nende jäigastumist ja suurendades südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Magneesium osaleb ka energia tootmises, valkude sünteesis ja närviimpulsside edasikandmises. Piisav magneesiumitase aitab reguleerida stressireaktsioone, vähendada põletikku ja toetada immuunsüsteemi tööd.
Mineraalid – vitamiinide toimimise eeltingimus
Kuigi vitamiinidele pööratakse sageli rohkem tähelepanu, on just mineraalid nende toimimiseks hädavajalikud. Ilma mineraalideta ei saa vitamiinid kehas imenduda ega oma funktsioone täita.
Kaasaegne põllumajandus, mis põhineb keemilistel väetistel ja monokultuuridel, on viinud mulla mineraalisisalduse olulise languseni. Selle tulemusel sisaldab ka meie toit vähem magneesiumi, kui organism vajab. Uuringute põhjal võib hinnanguliselt kuni 80% elanikkonnast tarbida magneesiumi alla soovitusliku taseme.
Magneesiumipuuduse võimalikud sümptomid
Magneesiumi taseme määramine vereanalüüsiga ei ole alati usaldusväärne, sest vereseerumi tase ei kajasta mineraali kogust rakkudes. Puudust on lihtsam hinnata sümptomite järgi. Magneesiumipuudusele võivad viidata järgmised tunnused:
lihaskrambid, -valud ja pinge
südamepekslemine või rütmihäired
üldine nõrkus ja kurnatus
värinad (treemorid)
ärevus, stressitundlikkus, paanikahood
unehäired ja rahutus
kõhukinnisus
pearinglus ja segadustunne
mäluhäired ja keskendumisraskused
suurenenud tundlikkus valguse või helide suhtes
tugev isu magusa või soolase järele
Pikaajaline magneesiumipuudus võib viia ka kaltsiumi ja kaaliumi tasakaalu häireni, mis omakorda mõjutab lihaste, närvisüsteemi ja luukoe tervist.
Magneesiumiallikad toidus
Kõige parem viis magneesiumitaseme säilitamiseks on mitmekesine ja mineraalirikas toitumine. Häid magneesiumiallikaid on näiteks:
seemned – kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemned
pähklid – mandlid, India pähklid
rohelised köögiviljad – spinat, lehtkapsas, nõges
kaunviljad ja täisteratooted
vetikad ja meretaimed
kakao ja tumedam šokolaad
Tervislik soolestiku mikrofloora toetab samuti magneesiumi imendumist – näiteks laktobatsillid aitavad lagundada ühendeid, mis võivad selle omastamist piirata.
Toidulisandid ja imendumine
Magneesiumi on raske üle tarbida, kuna organism väljutab liigsuse loomulikul teel – enamasti kõhulahtisuse kaudu. Probleem seisneb pigem selles, et paljud magneesiumivormid imenduvad halvasti.
Magneesiumoksiid imendub kehvasti ja sobib peamiselt kergeks seedetrakti toetuseks.
Magneesiumtsitraat ja magneesiumkelaat on parema biosaadavusega ning sobivad igapäevaseks kasutamiseks.
Magneesiumkloriid ehk nn magneesiumõli imendub hästi ka naha kaudu ning sobib lihaspingete leevendamiseks.
Magneesiumsulfaat ehk mõrusool on tõhus lisand vannivees – see lõõgastab lihaseid ja võib aidata alandada vererõhku.
