Magneesium võib leevendada või ära hoida:

• Ängistust ja paanikahooge. Mul on olnud mitu patsienti, keda on peetud “närvipundardeks”, aga kellel on tegelikult olnud oluline magneesiumi puudus ja magneesiumi abil on vabanetud nii närvilikkusest kui ka paanikast.
• Alkoholi kasutamisest tulenevaid psüühilisi häireid. Joomine tekitab magneesiumipuudust, mis on tavaline närvilikkuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudust on ka seostatud Delirium tremens’iga. Arvan, et Delirium tremens on peamiselt magneesiumipuuduse seisund – magneesium tervendab seda tavaliselt.
  See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator.
  Teine peamine kahjulik faktor, mis tekib seoses joomisega, on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksüdatiivne stress – selle jaoks on vajalikud antioksüdandid, sh C-vitamiin, mis kaitseb eriti aju, aga ka teised antioksüdandid, mille kohta kirjutan hiljem.
• Astmat.
• Põie krampe põletiku puhul või juhul, kui teil on “hüperreaktiivne põis”, mille puhul magneesiumi puudus koos kohapealse põletikuga võib olla tähtis põhjustav faktor.
• Depressiooni – eriti tähtis on tarbida ka D3-vitamiini. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduse haigused, kusjuures eriti levinud on B12-vitamiini, joodi ja Omega-3 puudus. Depressiooni võivad esile kutsuda ka teatud arstirohud, eriti beetablokaatorid, mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguste ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
• Angina pectoris‘t – leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampe.
• Südame infarkti – On leitud, et infarkti puhul on kehas peaaegu alati magneesiumi puudus, mis põhjustab vereliblete settimist ja sellega pärgarerite ummistust ning pärgarterite krampi.
• Transitoorseid isheemilisi atakke (TIA) – kerged “ajurabandused” pea vereringe ajutiste häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et magneesiumi puudus on veresoonte krampide tähtis ja võibolla peamine põhjus. Ma olen isegi näinud rasket “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga, mis kadus magneesiumi abil täielikult.
• Tavalisi südame rütmihäireid – leevendab või ennetab.
• Kõrget vererõhku – aitab eriti hästi koos D3-vitamiiniga, kui on nn renniini hüpertoonia.
• Hüpoglükeemiat – madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravida pideva madala veresuhkru probleeme (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On levinud valearvamus, et küsimus on närvisüsteemis, aga magneesiumiga saab need sümptomid parandada. Pange tähele, et sellised sümptomid on tavalised ka pideva alkoholi joomise puhul, mis samuti magneesiumipuudust tekitab.
• Unehäireid ja närvipingest põhjustatud lihaste pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulike kõrvalmõjudeta.
• Selja- ja kaelavalusid. Magneesiumipuuduse korral on oluliselt suurem oht kannatada tugevate kaela- ja seljavalude käes. Magneesium võib leevendada ja isegi parandada akuutset seljavalu. Võibolla on magneesiumipuudus isegi selja- ja kaelavalude algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga, kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilisi selja parandusmeetodeid). Tähtis on lisada D3-vitamiini.
• Peavalu ja migreeni. Minu kogemus on, et kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni alguses (migreeni valule eelnevate sümptomite puhul), võib ta atakki ära hoida. Vahel on võimalik leevendada isegi varajast valustaadiumit.
• Hammaste nõrkust ja samuti vähendada kaariese ohtu, kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Seejuures on väga oluline D3-vitamiin.

Diagnoos:
Kahjuks pole Euroopa arstiteadus näidanud huvi magneesiumipuuduse diagnoosimise suhtes ja selle pärast seda tavalise veretestimise puhul ei kontrollita. Sellest on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja vahest isegi ohtlikke probleeme.

• Magneesiumi kogus veres ei ole usaldatav indikaator, kuna keha kipub veres alati normaalset taset hoidma. Puuduse puhul võib magneesiumi tase veres langeda vähesel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
• Kaudsed indikaatorid on kaaliumi ja kaltsiumi madal tase. Magneesiumi puudust on eriti põhjust kahtlustada siis, kui kaaliumi andmine ei korrigeeri kaaliumi puudust.
• Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul kaks korda seoses magneesiumi infusiooniga. Enne infusiooni ja 24 tundi pärast magneesiumi infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiini mõõtmine uriinis (Mg/kreatiini kvoot) on lihtsam, aga mitte nii usaldusväärne.
• Kõige parem ja lihtsam labori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldusväärseks, kuid mõned arvavad, et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Tehniliselt peaks olema võimalik neid teste teha Eesti laborites ja loodan, et seda tegema hakatakse.
• Praktiline lahendus. Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaste tõmblused on tavalised märgid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krampe isegi üsna suure puuduse puhul. Kui vereanalüüse pole käepärast, on magneesiumipuudust võimalik diagnoosida nn “ex juvantibus“ meetodil.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata, kas olukord paraneb. See on OK, kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad üleliigse magneesiumi efektiivselt välja.

Dr Jaan Suurküla
doctorjaan