Spiruliina on tsüanobakterite hulka kuuluv spiraalikujuline üherakuline mikrovetikas, mis kasvab naturaalselt soojades värske veega järvedes, looduslikes allikates ja soolases vees. Spiruliina ei ole üksnes üks maailma tervislikumaid toite, vaid ka üks vanimaid. Asteegid kasutasid seda toiduna juba 16. sajandil.
Kuivatatud spiruliina sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid. Spiruliinas leidub B-grupi vitamiine nagu B1, B2, B3, B6, B9 ning A-, C-, E-, K- vitamiini. Mineraalidest on esindatud raud, kaalium, kaltsium, vask, magneesium, mangaan, fosfor, seleen, naatrium, tsink. Veel sisaldab spiruliina tervisele kasulikke fütokemikaale nagu näiteks beetakaroteen ja klorofüll.
Oma kuivmassist sisaldab spiruliina umbes 60-70% valku. Valku vajab meie organism ligi 1000 keemiliseks reaktsiooniks. Valgud täidavad väga olulist rolli ainevahetuses ja keha uuenemisprotsessides. Samuti panustavad valgud tugeva immuunsüsteemi loomisesse ning kannavad üle närviimpulsse. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagunevad kaheks: asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida ning asendamatuteks, mida peab saama toiduga.
Teadlased peavad spiruliinat üheks parimaks keha puhastajaks raskemetallidest (näiteks elavhõbedast, kaadmiumist, pliist või arseenist). Venemaa Patendiamet kandis 1994. aastal spiruliina meditsiinilise toidulisandi nimekirja, et vähendada allergilisi reaktsioone suure kiirgusdoosi saanud lastel. Tšernobõli 270 last said spiruliina kuuri 5 grammi päevas 45 päeva jooksul. Hiljem selgus, et laste organismis oli radionukleiidide tase alanenud 50 protsendi võrra ja allergiline tundlikkus oli normaliseerunud.
Sportlastel parandab spiruliina lihase moodustamist ning immuunsustaset. Kõrge proteiinisisaldus aitab kaasa lihasmassi arenemisele. Samas pärsib spiruliina söögiisu tekkimist, mis suurema treeninguga kaasneb. Tehti kindlaks, et tarvitades 30-45 päeva jooksul 20–40 g spiruliinat päevas, tõusis Mehhiko kergejõustiklaste füüsiline vastupidavus ja nende tulemused paranesid. Spiruliina mitmekesist ja rikkalikku toitainetesisaldust kinnitab fakt, et NASA teadlased on valinud selle astronautide lisatoiduks.
Spiruliina on kasulik ka nahale – vähendab vanadusega kaasnevaid laike, ekseeme, aknet ja punetust. Samuti võib see aeglustada glaukoomi, katarakti ja kehva nägemise teket.
Spiruliinat on kasutatud toidulisandina proteiini, raua ja B-grupi vitamiinide puuduse korral, kaalu langetamisel, aktiivsus- ja tähelepanuhäirete korral, heinapalaviku, diabeedi, stressi, kurnatuse, ärevuse, depressiooni ja menstruatsioonieelsete vaevuste leevendamisel. Rasedad võivad spiruliinat kasutada kaaliumikaotuse kompenseerimiseks. Spiruliina on häid tulemusi andnud ka rasedate aneemia ravis.
Spiruliina on turvaline ka suuremates kogustes ning ka nõrgema organismi puhul ei ole spiruliina tarvitamisel leitud toksilisi kõrvalmõjusid. Kuid vahel võib spiruliina olla saastunud teise vetikaliigiga, mis toodab ainet nimega mikrotsüstiin — see võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.
Spiruliina tarbimine võib mõnel juhul põhjustada peavalu, allergilisi reaktsioone, lihasvalu, higistamist ja unetust. Spiruliinat peaksid vältima inimesed, kes on allergilised mereandide, merevetikate ja muude mere köögiviljade suhtes.
Kasutades tellimisel kupongi “Spiruliina”, on võimas looduslik toidulisand Teile 5% soodsam!
